Kaevude konstruktsioonid on arvestatud pidevatele ja ajutistele koormustele. Pidevaks koormuseks loetakse pinnatäite kaalu vahelae kohal (mahukaal &gamma = 1,7 t/m3, sisehõõrdumise nurk ? = 30°, ülekoormuse koefitsient 1,3) ja vahelae plaadi omakaalu koos kontrollkaevu kaela ja luugiga (ülekoormuse koefitsient 1,1).

Ajutisteks koormusteks loetakse järgmisi ajutisi koormusi:

1. Auto kaaluga 5 tonni (joon 1a) või ühtlaselt jaotatud koormus, mille intensiivsuseks mõõdetakse 500 kg/m2.
2. Koormatud auto koormus vastavalt skeemile H-18 (joon 1b).
3. Ringkoormus vastavalt skeemile HK-80 (joon 1c).

Arvestuslikud ajutised koormused on määratud normatiivtähiste korrutamise teel koormuse koefitsiendiga 1,1.
Muutuvate koormuste dünaamiline iseloom on arvestatud 1,3 võrduva dünaamilisuse koefitsiendiga alla 1 m sügavusega vahelae puhul, suurema sügavuse korral arvestatakse dünaamilisuse koefitsiendiks 1,0.
Seinarõngaste ja põhjaplaatide kandevõime on arvestatud maksimaalse ajutise koormuse puhul kuni 7 m sügavusega pinnasesse. Vahelagede plaadid jagatakse oma kandevõimelt kahte liiki: esimese liigi plaate kasutatakse esimese liigi ajutise koormuse korral (auto kaaluga 5 tonni või P = 500 kg2 plaatide sügavusel pinnasesse kuni 3 m, teist liiki plaate kasutatakse kahe teise liigi muutuvate koormuste puhul, kusjuures plaatide sügavus pinnases võib olla kuni 4 m.

Betooni vastupidavuse liik kokkusurumisel on toodud toodete joonistel.
Iga konkreetse juhtumi puhul täpsustatakse betooni vastupidavuse liiki olenevalt ehituse kliimavööndist ja konstruktsioonide kategooriast vastavalt nende töö tingimustele koormuste all.
Betooni liik vastavalt külmakindlusele ja vett mitteläbilaskvusele, tsemendi liik ja nõuded jämedale täidisele määratakse projekteeriva organisatsiooni poolt, kes kasutab antud tooteid vastavalt I väljaande seerias 3.900-2 kirjeldatud ettekirjutustele.
Peentäidise (kvartsliiv) jämedus peab olema mitte alla 2,5. Mõningatel juhtudel, vastava majanduslik-tehnilise põhjenduse korral võidakse lubada peene täidise kasutamist, mille jämedusemoodul on mitte alla 1,7. Killustiku või kruusaosakeste maksimaalne suurus ei tohi ületada ¼ toote kõige suurema ristlõike mõõdust. Betooni valmistamiseks kasutataval veel peab olema vesinikioonide kontsentratsioon PH 4 ja sulfaatide sisaldus mitte üle 2700 mg/liitri kohta üldise soolasisalduse puhul kuni 5 g/liitri kohta. Keelatud on selliste keemiliste lisandite, nagu elektrolüütide soolad, kasutamine. Armatuurtooted on projekteeritud eeldusel, et nende valmistamine toimub mitme ja ühe elektroodiga kontaktkeevitusmasinates. Võimalik on ka armatuurtoodete valmistamine keevituspihtide abil. Valmistooted peavad vastama käesolevate tööjooniste nõuetele ja Soome Maakondliku Tehnikaühingu poolt välja antud betoontorude normidega Üld Betoniputkinormit 1995
IV Toodete ladustamine tõstmine ja transport

Toodete ladustamine:
Ladustamisel ja transportimisel peavad tooted toetuma puust alustele, mille paksus ei tohi olla alla montaažisõlmede kõrgust. Toodete säilitamisel virnades määratakse virna kõrgus vastavalt ohutustehnika .................. peatüki tingimustele.

Toodete tõstmine:
Toode peab tosta, kasutades koik tosteaasad, b-nurk ei tohi olla vaiksem kui 60¤. Tostetropide pingejoud peab olema uhtlaselt jaotatud kõigidele tõsteaasade vahel.

Toodete transportimine.
Kaevudele ettenähtud tooteid transporditakse olenevalt nende mõõtmetest ja kaalust portidega veoautol või spetsiaalsetel autorongidel-poolhaagistel. Toodete transportimisel autotranspordiga tuleb järgida «Autoveoseadust» (RT I 2000, 54, 346) ja «Liiklusseadust» (RT I 2001, 3, 6) Suuregabariidilised tooted transportida vastavalt «Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri» (RTL 2001, 65, 897)Teede- ja sideministri 21.05.2001 määrus nr 51, jõustumiskuupäev 01.06.2001
Kaevude põhiosad